Miks me ei ütle igale sündmusele jah

Igal hooajal mahub meie kalendrisse vaid mõni sündmus. Nii saame anda igaühele neist kogu tähelepanu, mida see väärib, ilma et midagi jääks poolikuks.

Praktikas tähendab see, et igale sündmusele, millele ütleme „jah“, aitame päriselt kaasa. Iga „jah“ on lubadus olla kohal ka kell kaks öösel, kui peakokk haigeks jääb või vihm sisse pääseb. Sellist lubadust ei saa anda kümnele korraga.

See ei tähenda, et sündmus poleks seda väärt. See tähendab, et me ei luba rohkem, kui suudame hoolega täita. Lubadus on meie jaoks sama tõsine kui teostus.

Valik annab teile midagi, mida arvel ei näe: rahu. Te ei pea jagama meie tähelepanu veel kolme sündmusega, mis on samasse nädalavahetusse kirja pandud. Kui midagi läheb teisiti kui plaanis, ja alati läheb midagi, on meil ruumi reageerida.

Kui ütleme „jah“, oleme teie sündmuse juures esimesest mõttest viimase külaliseni. Mõtleme sellele ka öösel. Just seepärast valimegi vähe: et jääks ruumi sellele, mis on käes.